Tuesday, March 13, 2007

13. märts ...

... nii ... tagasi olen ... kodus käisin ... päris oma kodus ... eesti kodus ... ja tore oli ... armas ... hea ...
täis üllatusi ... rohkem ei mõtle sellele tagasi, mudu ju ikka igatsen rohkem ...
ja nüd haige ... tegelt eile ka olin ... ja nu väga ausalt, sis enne koju minekut ka olin, väikene palavik koguaeg ... harjunud juba ... a väga ära harjuda ei taha, sest enesetunne ikka kehva ... nüd olen toas ... šokolaadid, mis Merkale Lissaboni kaasa võtmiseks tegelt ... sry ;), apelsinid ... palju-palju ... mahlad värsked ja tee ... tee ... tee - nu peab lissalt aitama lõpuks ... kui homme sama, sis teen ühe sellise täiesti tubase päeva, mida enne siin endale lubanud pole ... vb sis aitab, kui üldse vahepeal välja ei lähe tuule kätte ... kuigi praegu väljas ju ... nu kevad ... juba Tallinnas oli, a siin kohe eriti kevad ... a, vähemat nüd tean ja arvestan vanaema teadmisega, et kevad on salakaval ... a, meelde ei tule, et millal tohtis mättale istuda ... mingi ütlus oli .... hmmmmmmmm ... , sest kõik juba pargis tekkidega istuvad ja melu käib ... nii ootan, et kohe-kohe ka ise pargis ... raamat põlvedel ja nina taeva poole :) sis kohe tore ju, sest mul 3 kõige suuremat parki enda maja lähedal ... niiii mõnus ... saaks veel hommikujooksu ka teha ... mmmmmmmm ... ok, sellega ootan natukene veel ... a, suvel proovin ... tasakesi ... ja kui põlved kannatavad, sis ... sis te juba mind tunnete ... ainult jookseks ... praegu tulebki kohe koduigatsus peale, sest tean, kui päike väljas ... sis pirita tee kõik jooksjaid ... rullitajaid täis ... ja tahaks kaa ... ja sis üksinda saaksin joosta tabasalu jooksurajal ... seal ikka nii hea pehme pinnas ja paksu metsa sees ... oli mul pikalt koht, kus võisin 3h ringi lipata ... niii tahan veel ... kuid samas ... praegu istun siin ja kirjutan ja mõtlen ... et olen ikka õnnelik, et üldse saangi neid mõtteid mõlgutada ... sest see kõik ju tulevikus võimalik ... ja väikene palavik ja põlvevalu ... see on ikkagi mööduv ... väga palju iseenda teha, et kõik tulevikus hea oleks ... kuid on, mida oodata ja millest unistada ... see on ikkagi kõige olulisem ... oehhhhhhh ... kohe mõtlikuks kisub mul siin ... sest kui hetke mõtlen, sis tean, et pole põhjust kurvastada, kuid sis järgmisel hetkel kohe mõtlen, et vut trenni tahan ... joosta tahan ... minu jaoks nüd 6 kuud vahet olnud ... ja on küll peaaegu piir ... ei suuda ilma ... kuigi, mõnikord mõtlen, et see toas võimlemine ja ujulas harjutuste tegemine - et mõni ei tee tavaelus nii paljugi füüsilist ... aga ... eieiei ... nii ei saa üldse mõelda ... sest vajan ikka kohe sellist, mis füüsiliselt väsitaks ... lihaseid tahaks tunda ... lissalt joooooooosta ja joooooooooosta, kuni veremaitse suus ... hehhee, head soovid mul siin ikka :) oodake vaid ära, kui teen oma esimesed jooksusammud, mis kirjeldused sis siia veel tulevad :) ... a, selleni sis annan veel aega ... seni lissalt tegelen nö taastusraviga ... kuid järjest-järjest lisan natukene elemente, mis ka füüsilise treeninguna mõjuksid ...
Selline lugu sis ... läks jälle keeruliseks ära ...

3 comments:

Unknown said...

üks ütlus on selline, et kui äiksevihma või äikest on tulnud, et peale seda tohib maha istuda. :)

Katu said...

hehhheee, tänud ... nüd tean, et ootan äikesevihma ära :)

Merit said...

a ma tean sellist ütlust, et kui "r" täht on kuu nimes sees, siis veel ei tohi maha potsatada.. niiet aprillis juba võib :)

ja Katii, ole šokolaadidega ettevaatlik, nad tahavad natuke reisida ;)